Teie ostukorv on tühi.
Keelikurohi varretu (valge aiavorm)
Varretu keelikurohi (Valge aiavorm) - Carlina acaulis ssp. simplex.
Nimetus: ladinakeelne sugukonna nimetus on antud Karl Suure auks. Legendi järgi, kui tema sõjaväge ründas katk ilmus ingel kes osutas sellele taimele kui haigust ravivale.
Kirjeldus: sugukonda kuulub üle 20 liigi mis on levinud Euroopas, Aasias ja Kesk-Aafrikas. Teda on ühe-, kahe- ja mitmeaastast. Lehed on torkivad, lõhenenud piklikud. Õied on väikesed torujad valged, kollased või purpurjad mis on kogutud korvikujuliselt või moodustavad keelõielised õied. Lillekasvatuses kasvatatakse tavaliselt ühte liiki-varretut keelikrohtu. Ülejäänud liike peaaegu ei kasvatata. See on mitmeaastane taim erinedes teistest oma eksootilisuse poolest, tuletades millegagi meelde meritähte, võib olla iga kiviktaimla ehteks. Kultuurtaimena kasvatatakse alates 1561 aastast.
Levinud Lääne-Euroopas, Valgevenes, Lääne-Ukrainas. Kasvab kuivadel niitudel, mägistel aasadel, kuivadel nõmmedel. Taim hakkab arenema mai esimesel poolel.3-5 aastaselt omab tugevat juurt, hästi hargnenud tugevaid varsi ja tugevalt hargnenud lehestikku. Taime läbimõõt võib olla kuni 50 cm. Lehed kuni 30 cm pikkused, sulglõhised ja okkalised lamedad hallikas-rohelised, on kaetud villaste karvakestega ja altpoolt võrguga. Roseti keskelt kasvab välja üks küllalt suur kuni 12 cm läbimõõduga poolkerakujuline korvõisik mis on ümbritsetud hõbedaste tupplehtedega. Lapikud õied on kaetud helepruunide kilekestega. Õievarred pisut kaarduvad raskete õite all. Taime kõrgus on kuni 20 cm. Keelikrohi on omapärane selle poolest, et vihmase ilmaga ja udus õied sulguvad ruttu. Õitsemine kestab juulist - septembrini, taim säilitab dekoratiivsuse kuni lume tulekuni.
Kasvuala: eelistab päikesepaistelist või kergelt varjulist kasvukohta. Eriti kaunid on nad kuivadel päikesele avatud kasvukohtades, sel juhul on taim kompaktne (ei ole välja veninud)ja on heleda hõbedase varjundiga. Talvitub ilma katteta, ei talu liigniiskust, eriti sügisel ja talvel.
Muld: kasvab hästi kivistel aladel, muldadel mis sisaldavad kruusa.
Paljundamine: seemnetega ja rosettidega. Ei vilju meie tingimustes igal aastal. Viljade moodustamine oleneb ilmastikutingimustest ja vegetatsiooni perioodist. Külvatakse kasti veebruarist-maini. Talvisel külvil pannakse kastid lume alla. 2-3 pärislehega istikud kasvatatakse ette lillepottides ja istutatakse välja septembris. Noored taimed hakkavad õitsema 2-3 aastal. Vegetatiivset paljundamist rosettidega on parem teha kasvuhoonetingimustes mai keskpaigast juuni keskpaigani. Juurdumine toimub 20-30 päeva, peale seda istutatakse nad kasvukohale. Taime võib jagada ka varakevadel: aprilli lõpus mai alguses või augusti teisel poolel. Ühel kohal võib kasvatada kuni 7 aastat.
Kasvuala: asendamatu kuivadel aladel. Õitsemiseni näeb välja nagu tavaline põõsas. Väga kena on üksikult kivide taustal.
Nimetus: ladinakeelne sugukonna nimetus on antud Karl Suure auks. Legendi järgi, kui tema sõjaväge ründas katk ilmus ingel kes osutas sellele taimele kui haigust ravivale.
Kirjeldus: sugukonda kuulub üle 20 liigi mis on levinud Euroopas, Aasias ja Kesk-Aafrikas. Teda on ühe-, kahe- ja mitmeaastast. Lehed on torkivad, lõhenenud piklikud. Õied on väikesed torujad valged, kollased või purpurjad mis on kogutud korvikujuliselt või moodustavad keelõielised õied. Lillekasvatuses kasvatatakse tavaliselt ühte liiki-varretut keelikrohtu. Ülejäänud liike peaaegu ei kasvatata. See on mitmeaastane taim erinedes teistest oma eksootilisuse poolest, tuletades millegagi meelde meritähte, võib olla iga kiviktaimla ehteks. Kultuurtaimena kasvatatakse alates 1561 aastast.
Levinud Lääne-Euroopas, Valgevenes, Lääne-Ukrainas. Kasvab kuivadel niitudel, mägistel aasadel, kuivadel nõmmedel. Taim hakkab arenema mai esimesel poolel.3-5 aastaselt omab tugevat juurt, hästi hargnenud tugevaid varsi ja tugevalt hargnenud lehestikku. Taime läbimõõt võib olla kuni 50 cm. Lehed kuni 30 cm pikkused, sulglõhised ja okkalised lamedad hallikas-rohelised, on kaetud villaste karvakestega ja altpoolt võrguga. Roseti keskelt kasvab välja üks küllalt suur kuni 12 cm läbimõõduga poolkerakujuline korvõisik mis on ümbritsetud hõbedaste tupplehtedega. Lapikud õied on kaetud helepruunide kilekestega. Õievarred pisut kaarduvad raskete õite all. Taime kõrgus on kuni 20 cm. Keelikrohi on omapärane selle poolest, et vihmase ilmaga ja udus õied sulguvad ruttu. Õitsemine kestab juulist - septembrini, taim säilitab dekoratiivsuse kuni lume tulekuni.
Kasvuala: eelistab päikesepaistelist või kergelt varjulist kasvukohta. Eriti kaunid on nad kuivadel päikesele avatud kasvukohtades, sel juhul on taim kompaktne (ei ole välja veninud)ja on heleda hõbedase varjundiga. Talvitub ilma katteta, ei talu liigniiskust, eriti sügisel ja talvel.
Muld: kasvab hästi kivistel aladel, muldadel mis sisaldavad kruusa.
Paljundamine: seemnetega ja rosettidega. Ei vilju meie tingimustes igal aastal. Viljade moodustamine oleneb ilmastikutingimustest ja vegetatsiooni perioodist. Külvatakse kasti veebruarist-maini. Talvisel külvil pannakse kastid lume alla. 2-3 pärislehega istikud kasvatatakse ette lillepottides ja istutatakse välja septembris. Noored taimed hakkavad õitsema 2-3 aastal. Vegetatiivset paljundamist rosettidega on parem teha kasvuhoonetingimustes mai keskpaigast juuni keskpaigani. Juurdumine toimub 20-30 päeva, peale seda istutatakse nad kasvukohale. Taime võib jagada ka varakevadel: aprilli lõpus mai alguses või augusti teisel poolel. Ühel kohal võib kasvatada kuni 7 aastat.
Kasvuala: asendamatu kuivadel aladel. Õitsemiseni näeb välja nagu tavaline põõsas. Väga kena on üksikult kivide taustal.
Carlina acaulis var. caulescens.
